Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Kirjanduse ja teatriteaduse osakond loodi 2007. a struktuurireformi käigus, selle otseseks eelkäijaks oli kirjanduse ja rahvaluule osakond, kuid vastavate erialade ja allüksuste kujunemine algas märksa varem. Osakonda kuulub kolm õppetooli: eesti kirjanduse õppetool, maailmakirjanduse õppetool ja teatriteaduse õppetool.
Eesti kirjanduse õppetool on 1919. a rahvusülikoolina taasavatud Tartu Ülikooli vanimaid õppetoole (asutamise hetkel eesti ja üldise kirjanduse kateeder, esimene juhataja 1919–1944 professor Gustav Suits). Eesti kirjandus kuulub seega „rahvusülikoolina“ mõistetud Tartu ülikooli tuumstruktuuri. Eesti kirjanduse õppetooli missiooniks on:
- „rahvusliku teksti“ olemuse, ajaloo ja toime uurimine ning õpetamine;
- eesti kirjanduse kujunemise kultuuriloolise tausta uurimine ning õpetamine;
- kirjanduse eri liikide ja žanrite poeetika käsitlemine võrdlev-ajaloolises kontekstis;
- üliõpilastes ilukirjandusliku teksti tõlgendusvõime kujundamine ja arendamine ning esteetilise tundlikkuse süvendamine;
- eesti kirjandusruumi kui rahvusliku (kirja)kultuuri keskme traditsioonide väärtustamine.
Õppetooli juhatab professor Arne Merilai.
Maailmakirjanduse eriala põhiülesandeid on tagada lääne võrdleva kirjandusloo õpetamine antiigist tänapäevani. Eesmärk on näidata kirjanduse ajaloolist teisenemist kultuuridevahelise protsessina. Lääne võrdleva kirjandusloo kursused võimaldavad ühtlasi saada ettekujutuse lääne kultuuriloo peajoontest ja vaimsetest põhinähtustest. Oluline rõhk maailmakirjanduse kursustes langeb eesti kirjanduse ja kultuuri seostamisele maailmakirjanduse nähtustegan ning maailmakirjanduse (eeskätt lääne kirjanduse) retseptsiooni käsitlemisele. Võrdlev kirjandusteadus uurib ka kirjanduse suhteid ja lõimumist erinevate kunstiliikide (visuaalkunstid, muusika) ning teadusaladega (esteetika, filosoofia, ajalooteadus, antropoloogia jt.), käsitledes neid kirjandus- ja kultuuriteoreetilises perspektiivis.
Nõukogudeaegses Tartu ülikoolis korraldas lääne kirjandusloo õpetamist Lääne-Euroopa kirjanduse ja klassikalise filoloogia kateeder, mida juhatas professor Villem Alttoa ja kuhu teiste seas kuulusid Richard Kleis, Arthur-Robert Hone, Ott Ojamaa ja Albert Trummal. Perioodil 1970-1979 kuulus lääne kirjandusloo kursuste õpetamine eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri ülesannete hulka. 1980. aastal asutati väliskirjanduse (maailmakirjanduse) kateeder, mida asus juhatama professor Harald-Heino Peep. Kateedri liikmete seas olid professorid Juri Lotman ja Larissa Volpert. Taastatud Eesti Vabariigis sai maailmakirjanduse eriala juhiks professor Jüri Talvet.
Teatriteadus on suhteliselt noor eriala, mida õpetatakse Tartu Ülikoolis alates 1992. aastast. Teatriteaduse bakalaureuse- ja magistritaseme õppekavade eesmärgiks on
- anda süvateadmisi eesti ja maailmateatri ajaloost ning draamakirjandusest,
- omandada etendusanalüüsi oskused ning
- õppida tundma ja rakendama mitmesuguseid teatriteoreetilisi meetodeid (teatrisemiootika, retseptsiooniteooria jne).
Teatriteaduse õppetooli uurimisprojektid on keskendatud etendusanalüüsi meetoditele ning retseptsiooniuurimisele, kuid osaletakse ka eesti teatriajaloo uurimises. Õppetool teeb etenduskunstide võrgustiku vahendusel koostööd näitlejaid koolitavate õppeasutustega – EMTA lavakunstikooli ja Viljandi Kultuuriakadeemia teatriõppetooliga. Rahvusvaheline koostöö toimub eeskätt teatriuurijate maailmaorganisatsiooni FIRT töörühmade kaudu. Eriala juhatab Anneli Saro.
Eesti kirjanduse ja teatriteaduse õpetus toimub bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Maailmakirjanduse eriala õpetatakse magistri- ja doktoriõppes. Koostöös eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga õpetatakse lisaks kaht eriala – eesti keele ja kirjanduse õpetaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis.
Osakonna programmijuhid:
- Liina Lukas – kirjandus ja kultuuriteadused (bakalaureuseõppe kava), kirjandus- ja teatriteadus (magistriõppe kava)
- Kristin Kuutma – kirjandus ja kultuuriteadused (doktoriõppe kava)