Kirjanduse ja kultuuriteaduste bakalaureuseõpe

Kirjandus ja kultuuriteadused annavad hea akadeemilise aluse humanitaaria valdkonnas ning teadmised kirjandusteaduse, teatriteaduse, folkloristika ja etnoloogia erialadel. Õppes keskendutakse nende distsipliinide ajaloole, põhimõistetele ja -probleemidele ning uurimismeetoditele.

Kirjanduse ja kultuuriteaduste õppurid on hakkajad põimima omavahel kõikvõimalikke humanitaaria väljundeid. Tudengid, vilistlased ja õppejõud saavad lisaks loenguruumile kokku mitmetes Tartu kultuuriasutustes.

Õppetöö

Bakalaureusetasemel on võimalik valida nelja eriala vahel.

Eesti kirjandus kuulub rahvusülikooli tuumstruktuuri, olles üks vanimaid erialasid eestikeelses Tartu Ülikoolis. Eesti kirjanduse õppes on kesksele kohale seatud „rahvusliku teksti“ ja eesti kirjanduse kujunemise kultuuriloolise tausta uurimine ning õpetamine. Loetust õpitakse aru saama mitte ainult üldplaaniliselt, vaid avarama pilguga. Väärtustatakse eesti kirjandusruumi, õpitakse käsitlema kirjanduse eri liikide ja žanrite poeetikat võrdlev-ajaloolises kontekstis, kujundatakse ja arendatakse  ilukirjandusliku teksti tõlgendusvõimet ning süvendatakse esteetilist tundlikkust.

Oodatud ja armastatud on kirjandustudengite kevadkool Võrumaal Urvaste vallas Liinakurul. Akadeemilisemat suunda esindavad tuntud Eesti kirjanike (Viivi Luik, Uku Masing, Ene Mihkelson, Andres Ehin jt) loomingule pühendatud konverentsid ja nende põhjal ilmunud kogumikud. Huvipakkuvad on kindlasti ka rahvusvahelised võrdleva kirjandusteaduse konverentsid, mida korraldab Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon.

Eesti kirjanduse õppetooli juhatab professor Arne Merilai, lektoritena on hinnatud Mart Velsker, Janek Kraavi, Marja Unt ja Andrus Org. Avarama tausta eesti kirjandusele annavad maailmakirjanduse loengud, mis vastava huvi korral valmistavad ette selle eriala valimiseks magistriõppes. Õppejõududeks on professor Jüri Talvet, dotsent Marina Grišakova, dotsent Liina Lukas ning lektorid Lauri Pilter ja Kersti Unt. Vilistlasteks on mitmed armastatud ja nimekad kirjanikud (Ellen Niit, Paul-Erik Rummo, Ene Mihkelson, Mart Kivastik, Lauri Sommer, Aare Pilv, Mehis Heinsaar jt) ja tuntud kultuuritegelased. Kirjandusharidusega on paljud tunnustatud tõlkijad ja toimetajad, tööle suundutakse erinevatesse humanitaar- ja teadusasutustesse, raamatukogudesse, koolidesse jm. Koostöös eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga omandavad siin teadmisi ka üliõpilased, kes hiljem soovivad õppida eesti keele ja kirjanduse õpetajaks.

Etnoloogia eesmärk on uurida, kuidas inimesed oma igapäevases elus kultuuri loovad, selles kultuuris elavad ja kuidas kultuur selle tulemusena muutub. Etnoloogia aitab mõista, miks inimesed midagi teevad või räägivad ning mis tähendusi nad oma tegevusele omistavad. Etnoloogia õppimine tähendab õppida mõistma kultuuriprotsesside tekke- ja muutumismehhanisme, neid märkama, kirjeldama, analüüsima ja võrdlema. Sestap iseloomustab etnoloogi eelkõige uudishimu inimese suhtes ja see tähendabki lõputut küsimuste esitamist – nii iseendale kui teistele.

Oluline rõhk õppetöös on praktikal ja välitöödel, et anda ettevalmistus kultuuriprotsesside märkamiseks ja analüüsiks. Osakonna teadustöös on esil religiooni-, turismi-, toidu- ja majandusantropoloogilised lähenemised ning mälu- ja kultuuripärandi uuringud. Teadustegevuse fookuses on nii Eesti kultuurid kui soome-ugri ja arktilised kultuurid.

Rahvaluule ja etnoloogia üliõpilased on koondunud ühendusse Tartu Nefa rühm. Ühenduse eesmärk on lisaks välitööde ja seminaride korraldamisele ja teadusliku põhisuunaga ajakirja Vanavaravedaja väljaandmisele ka tihendada kontakte etnoloogia ja rahvaluule uurijate võrgustikega Põhjamaades.

Folkloristikas õpitakse tundma eesti rahvaluulet, rahvausundit ja mütoloogiat ning kujundatakse oskusi pärimusprotsessi analüüsimiseks ja mõtestamiseks. Folkloor väljendab pärismusrühma teadmisi, kogemusi, väärtushinnanguid ja uskumusi, olles argisuhtluse osa. Seda eriala valides õpitakse märkama rahvaluulet elava ja elujõulisena meie ümber, nägema maailma avatud pilguga ja tajuma teoreetiliselt omandatu seost päriseluga. Rahvusvaheliselt tuntud folkloristid Ülo Valk, Kristin Kuutma, Tiiu Jaago, Ergo-Hart Västrik, Jonathan Roper, Risto Järv, Merili Metsvahi jt avavad tudengitele kaasaegse folkloristika suundumusi ning tutvustavad erinevate rahvaste mineviku ja tänapäeva folkloori.

Vaatluse alla tulevad elulood, mälestused, rahvalaul, legend, müüt, muinasjutt, muistend ja rahvausund, samuti folkloori esitamine ja tähendused.

Tihedat koostööd tehakse Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ning Eesti Rahvaluule Arhiiviga. Mitmed õppejõud osalevad rahvusvahelise Akadeemilise Usundiloo Seltsi tegevuses ning löövad kaasa erialajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics väljaandmises.

Üliõpilaste kasutada on Eestis ainulaadne erialaraamatukogu, prakikate käigus tutvutakse rahvaluule arhiivis talletatuga ning kogutakse kaasaegset pärimust. Rahvaluule eriharu lõpetanu leiab tööd kultuuritöötajana, teadurina, arhiivitöötajana, õpetajana, õppejõuna või mujal ühiskondlikus sfääris. Meie vilistalaste hulka kuuluvad Anzori Barkalaja, Kristiina Ehin jt tunnustatud loomeinimesed ning teadlased.

Teatriteaduse suunale spetsialiseerudes saab süvateadmisi eesti ja maailmateatri ajaloost ning tänapäevast, draamakirjandusest, omandada etendusanalüüsi oskused ning õppida tundma ja rakendama mitmesuguseid teatriteooriaid. Teatriteaduse uurimisprojektid tegelevad peamiselt kaasaegse eesti teatriga, keskendudes teoreetiliselt etenduse analüüsi meetoditele ning retseptsiooniuurimustele. Õppetool teeb koostööd näitlejaid koolitavate õppeasutuste, teatrite ja teatriorganisatsioonidega. Õppejõududest mainime Luule Epnerit, Anneli Sarot, Madli Pestit ja Riina Oruaasa. Teatriteaduse üliõpilased osalevad ka ise aktiivselt alternatiivsete ainekursuste ja teaduslike ürituste (nt teatriteaduse üliõpilaste kevadkooli) korraldamisel. Tartu Ülikool on Eestis ainuke koht, kus saab omandada diplomi teatriteaduse erialal.

Pärast lõpetamist

Meie vilistlastel on võimalik leida rakendust kultuuriajakirjade ja nädalalehtede toimetuses, kirjastustes, teatrites, erinevates kultuuri- ja mäluasutustes (nt Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, kirjanike muuseumid, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum), kultuuri- ja teaduskorralduse valdkonnas. Iseseisvaks spetsialistiks saadakse magistriõpingute läbimisel. Õppetööd saab jätkata eesti kirjanduse ja teatriteaduse, maailmakirjanduse, etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia, kultuurikorralduse, eesti keele ja kirjanduse õpetaja või mõne teise lähedase eriala magistriõppes.

Vaata, kuidas meenutab ajakirjas UT oma tudengipõlve Kristiina Ehin, kes õppis kirjanduse ja rahvaluule erialal. Õpinguid teatriteaduse suunal meenutab ka Madis Kolk.

Etnoloogia Tartu Ülikoolis – 2016 bakalaureuseastme lõpetajate kogemused:

Vaata prof Art Leete loengut "Mis teeb rahva suureks? Eestlastest ja soome-ugrilastest"

Vaata prof Arne Merilai ja Mart Velskeri loengut "Ühendväljateooria ahvatlused/Kirjandusloo vajadused"

Lisalugemist:

Eesti Kirjanduse Selts
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti Kirjanike Liit
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni (EVKA) ajakiri Interlitteraria
Eesti Rahva Muuseum
Journal of Ethnology and Folkloristics

Kontakt:

Programmijuht Liina Lukas
e-post: liina.lukas [ät] ut.ee

koordinaator Hille Roots
tel: 737 5223
e-post: hille.roots [ät] ut.ee
Ülikooli 16-101

Tutvu vastuvõtutingimustega