Kirjandus- ja teatriteaduse magistriõpe

• Põhjalikud teoreetilised ja kultuuriloolised teadmised eesti kirjanduse, maailmakirjanduse või teatriteaduse erialal. Pädevus ühiskondlikel teemadel kaasa rääkida, kultuurielu mõtestada ja kajastada.
• Mitmekülgsed rakenduslikud oskused: loovkirjutamine, elulookirjutus, dramaturgia, kirjandus- ja teatrikriitika ning individuaalsetele õpivalikutele vastavad praktikavõimalused.
• Õppetöö kahel päeval nädalas. Paindlik ja individuaalne lähenemine õppekava läbimisel.
   

 ÕPPETÖÖ

Õppekaval saab õppida kolme eriala. Eesti kirjanduse erialal keskendutakse eesti kirjanduse ajaloo ja nüüdiskirjanduse küsimustele ning maailmakirjanduse erialal vastavalt Euroopa kirjanduse ajaloo ja nüüdiskirjanduse küsimustele. Teatriteaduse erialal õpitakse teatrikunsti sügavamalt mõistma, analüüsima ja uurima. Õppekavas uuritakse kirjanduse ja teatri suhet kunstide, filosoofia ja ühiskonnaga, tutvutakse moodsate kultuuriteooriatega, omandatakse kirjandus- ja teatriteadusliku uurimistöö oskused.

Meie osakonnas on võimalik õppida ja uurida mitmekesiseid ja põnevaid teemasid: nt kirjanduse ja teatri retseptsiooni, kirjanduse ja teatri rolli ühiskonnas, kirjanduse ja teatri suhet teiste kunstide ja meediumitega  (fotograafia, film, koomiks jne), kirjanduse ja teatri suhet tehnoloogiaga, üldist ja võrdlevat poeetikat, soouuringuid, kirjandusteooriaid ja kirjanduse filosoofiat, narratoloogiat ja narratiiviuuringuid, nüüdisdramaturgiat, kirjandust veebis, õudus- ja ulmekirjandust, autobiograafiauuringuid, baltisaksa kirjanduse ja kultuuri uuringuid, ilukirjanduse tõlkimist jne.

Akadeemilise süvakompetentsi kõrvalt võib õppekava läbida ka loovamal suunal: loovkirjutust õpetavad tuntud kirjanikud (Kristiina Ehin, Meelis Friedenthal), elulookirjutust aga selle eriala kogenud spetsialistid. Dramaturgiakursusel õpetatakse kogenud dramaturgide käe all, kuidas ise näidendit kirjutada ning olemasolevatest tekstidest näidend kokku panna. Kirjandus- ja teatrikriitika kursusi viiakse läbi koostöös vastavate erialaväljaannete toimetajatega.

Õppekava võimaldab vastavalt individuaalsetele õpivalikutele teha väga erinevat laadi praktikat: kriitikapraktikat, kus koostatakse ja avaldatakse arvustusi nt kultuurilehes Sirp, ajakirjas Värske Rõhk vm; muuseumipraktikat Eesti Kirjandusmuuseumis, Juhan Liivi Muuseumis, Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis, Tartu Ülikooli Muuseumis jm; kultuurikorralduse praktikat erinevate teatrifestivalide, kirjandusfestivali Prima Vista või Eesti Kirjanduse Seltsi juures, kus kujundatakse Tartut kui UNESCO kirjanduslinna. Võimalik on teha teatripraktikat mõnes Eesti teatris; toimetajapraktikat kirjastuse juures; teaduskorralduse praktikat, kus korraldatakse konverentsi või seminari; assistendipraktikat, kus viiakse läbi õppetööd; ilukirjanduse tõlkimist jm.

Õppekava kuulub ajaloo-, kirjanduse- ja kultuuriteaduste magistrikooli, mis võimaldab õppida uurimishuvidele vastavaid valikaineid naabererialadelt ning osaleda interdistsiplinaarse rõhuasetusega kursustel koos teiste humanitaaralade magistrantidega. Nii õpitakse nägema seoseid teiste distsipliinidega.

Õpingute lõpuks tuleb kaitsta kas magistritöö või rakendusliku suunaga magistriprojekt, mis valmib koostöös mõne ülikoolivälise asutusega.

ÕPPEVORM

Võimaldamaks õppida ka töötaval tudengil, on õppetöö koondatud kahele päevale nädalas – eesti kirjanduse ja maailmakirjanduse erialal kolmapäevale ja neljapäevale, teatriteaduse erialal neljapäevale ja reedele. Enamik kursuseid toimub seminarivormis, mis eeldab eelnevat ettevalmistamist ja aktiivset osalust, olgu siis auditooriumis või e-õppe keskkonnas.

Õppetöös kombineeritakse teoreetilisi teadmisi praktiliste oskustega. Õppekavas on vähemalt 6 EAP eest võimalik teha praktikat. Rakendusliku suuna valinud ja magistriprojekti teostaval tudengil on praktika maht veelgi suurem. Praktikana arvestatakse ka varasemat töökogemust. Magistrante kaasatakse osakonna teadusprojektidesse, konverentside ja seminaride korraldamisse ning nad on oodatud osalema ülikoolivälises erialases kultuurielus.

KESKKOND

Meie instituudi õpikeskkond on avatud, loominguline ja inspireeriv. Seda iseloomustab rahvusvaheline koostöö nii teaduse kui ka hariduse vallas, õppejõudude aktiivsus Eesti kultuurielus ja tihedad sidemed valdkonna juhtivate tööandjatega (nt Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Teatriliit, Rahvakultuuri Keskus) ning erialaorganisatsioonidega. Meie üliõpilased tegutsevad usinalt erialastes tudengiorganisatsioonides (Tartu NEFA, Teatriteaduse Üliõpilaste Loož) ning teistes ettevõtmistes (nt Liinakuru kevadkool, Teatriteaduse kevadkool, Müürileht).

Osakonnal on palju rahvusvahelisi partnereid ja Erasmus+ lepinguid. Magistrante julgustatakse minema lühemaks või pikemaks ajaks välismaale õppima, sõlmimaks erialaseid rahvusvahelisi tutvuseid ning nägemaks, kuidas nende eriala või lähedast eriala õpetatakse mujal.

VILISTLANE

Pärast õpingute lõpetamist on võimalik leida rakendust kultuuri- ja teaduskorralduse valdkonnas, erinevates kultuuri- ja mäluasutustes, teatrites, kultuuriajakirjade ja nädalalehtede toimetustes, kirjastustes.

Meie vilistlased on näiteks kultuurilehe Sirp peatoimetaja Ott Karulin, ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja Johanna Ross, Vanemuise teatri reklaamijuht Deivi Tuppits, ajakirja Teater.Muusika.Kino peatoimetaja Madis Kolk. Magistriõpingud valmistavad ette doktoriõpinguteks meie erialadel või mõnel teisel lähedasel erialal.

Vaata, kuidas meenutab ajakirjas UT oma tudengipõlve Kristiina Ehin, kes õppis kirjanduse ja rahvaluule erialal. Õpinguid teatriteaduse suunal meenutab ka Madis Kolk.