Kultuurikorralduse magistriõpe
- Navigeerimisoskused kultuuripoliitikas, ettevõtluses, seadusandluses ja kultuuri juhtimises
- Suurepärased võimalused praktikult praktikule õppimiseks ja koostöövõrgustike loomiseks
- Töötavatele magistrantidele sobiv paindlik õpe sessioonõppe vormis
ÕPPETÖÖ
Kultuurikorralduse magistriõpe on mõeldud kultuurisfääris töötavatele praktikutele või valdkonnas töötada soovijaile, kes on omandanud bakalaureusekraadi. Õpingud võimaldavad saada teadmisi (loov)ettevõtlusest, turundusest, organisatsioonijuhtimisest ning kultuuritöö õiguslike alustest. Ühtlasi saab end harida tänapäeva kultuuri ja kultuuriteooriate, kultuurikorralduse ja ‑poliitika vallas. Eesmärgiks on valmistada ette laiapõhjaliste teadmistega reflekteerivad praktikud, kes mõtestavad oma tegevust laiemas kultuuripoliitilises kontekstis.
ÕPPEVORM
Õppetöö toimub sessioonõppe vormis 1–2 korda kuus nädalavahetustel ajavahemikul septembrist juunini. Põhirõhk on üliõpilaste iseseisval tööl, mida toetavad kirjalikud õppematerjalid, veebipõhised kursused ning muud kaugkoolitusmeetodid. Vajalik on võõrkeelte (eeskätt inglise keele) oskus. Õpiteed saab kujundada spetsialiseerudes vastavalt oma profiilile ja huvidele kas kultuuri administreerimisele, teatrikorraldusele, museoloogiale, loovettevõtlusele vm. Lõpetada saab kas uurimusliku magistritööga või magistrieksamiga.
KESKKOND
Kultuurikorralduse magistriõppekava pakub lisaks heatasemelisele akadeemilisele haridusele ainulaadse võimaluse õppida teistelt Eesti kultuurikorralduse erinevates valdkonnas tegutsevatelt praktikutelt – nii õppejõududelt kui kaastudengitelt – ning jagada nendega oma kogemusi ja teadmisi. Nii on võimalik kujundada hilisemaks tööeluks väga vajalikke professionaalseid koostöövõrgustikke. Erialast tuge pakuvad ka 2015. aastal asutatud Eesti Kultuurikorraldajate Liit, Eesti Kultuuri Koda jt valdkondlikud erialaorganisatsioonid.
VILISTLASENA
Kultuurikorralduse magistrandid töötavad reeglina juba õpingute ajal erialasel tööl, eeskätt kesk- ja tipptaseme juhtidena erinevates kultuuri- ja haridusasutustes nii kohaliku omavalitsuse kui riigisektoris, kultuurinõunikena, kultuuriürituste turundajatena, huvihariduse ja noorsootöö spetsialistidena jm. Õpingud on andnud varasema kogemuseta õppijaile kindlustunde suunduda tööle kultuurisfääri ja juba kogenutele võtta vastu uusi väljakutseid nii kultuurikorralduse kui loovettevõtluse valdkonnas.
Laila Talunik
Rakvere teatri turundusjuht, vilistlane (2015)
Õpingud kultuurikorralduse magistriõppekaval on kujundanud minu maailma, kus ma igapäevaselt elan ja toimetan - on teinud sellest tervikliku süsteemi. Magistriõpe tõi kokku minu eelneva elu kogemused ja oskused ning lõi tugeva aluspõhja, kust edasi on minu piiriks vaid Estcube-1.
Marge Pärnits
Tartu Mänguasjamuuseumi arendusjuht, vilistlane (2017)
Kultuurikorraldajad võtavad sappa grupi külastajaid ja räägivad neile, mis selles konkreetses majas, kus te seisate, enne oli, mis toimus eile ja mis hakkab toimuma viie päeva pärast ning teevad seda nii, et külalised hakkavad tundma end omadena. Kultuurikorraldajad on inimesed, kes on olnud mitu päeva korralikult magamata, aga avavad särava kõnega muusikafestivali, kus tuhanded saavad oma lemmikuid nautida. Kultuurikorraldajad on need, kes on andnud kümneid sarnaseid intervjuusid erinevatele meediakanalitele, et kutsuda inimesi vaatama näitust, kuulama loengut, osalema festivalil, vaatama uut filmi, plaksutama etendusele. Ennekõike on kultuurikorraldajad inimesed, kes igal pool, kuhu nad sisse astuvad, tahavad rääkida oma tööst, sest nad teevad seda kirega.
Kontakt
Programmijuht professor Art Leete
e-post: art.leete [ät] ut.ee
Õppekava koordinaator Sille Vadi
tel: 737 5654
e-post: sille.vadi [ät] ut.ee
Ülikooli 16-204