Ajalugu

Kunstihariduse andmisel Tartu Ülikoolis on pikk ajalooline taust. 1802 ülikooli taasaavamise järel asutati Tartusse ülikooli joonistuskool. See loodi Saksa ülikoolide eeskujul arsti- ja loodusteaduskonna üliõpilastele looduses nähtu fikseerimisoskuse õpetamiseks. Tegelikult kujunes joonistuskooli tegevus tunduvalt laiemaks. Kooli kolm juhatajat - Karl August Sneff, August Matthias Hagen ja Woldemar Friedrich Krüger ning koolis õpetust saanud kunstnikud tegid Tartust peagi Baltikumi kultuurikeskuse. Joonistuskool tõstis ülikooli mainet ja selle tegevus oli osa Tartu kultuurielust. Tagantjärele on kooli hinnatud kahest ajaloolisest aspektist: ülikooli joonistuskool aitas kaasa XIX saj. rahvusliku kunsti tekkimisele ja kooliga pandi alus kunstiõpetuse traditsioonile Tartus. Kuni 1891. aastani tegutsenud Tartu Ülikooli joonistusasutus (Zeichenanstalt) oli Peterburi Kunstide Akadeemia ja Vilniuse Ülikooli kõrval kolmandaks ametlikuks kunstikooliks kogu Vene impeeriumi ulatuses.

Maalikunsti õppetooli eelkäija Tartus on Kõrgem Kunstikool Pallas (1919-1940), mis andis haridust maali, graafika ja skulptuuri erialal. Enamus toonasest Eesti edumeelsest kunstist oli koondunud Tartusse. Õppetöö korraldati vabaateljeede eeskujul, vastava kogemuse olid õppejõud omandanud Pariisis. Kunstikool Pallas oli tihedalt seotud ülikooliga. Need, kes soovisid saada joonistusõpetaja kutset, pidid teoreetilised eksamid sooritama ülikoolis vastava komisjoni ees. II Maailmasõja ajal tegutses kool järgmiste nimede all: 1940-1941 Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool, 1942-1943 Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused, 1943-1944 Kõrgem Kunstikool Pallas. 1944 avati Tartu Riiklik Kunstiinstituut, kus õpetasid endised Pallase õppejõud. Tugeva venestamise surve all tuli 50-ndatel seni loomulikult kulgenud maalitraditsioonist loobuda ning alluda karmidele ideoloogilistele suunistele. 1951 suleti õppeasutus Tartus poliitilistel põhjustel ning maaliosakond viidi üle Tallinna Riikliku Kunstiinstituudi juurde. See samm mõjus rängalt Tartu kunstielule - peatus noorte energiliste loovisikute tulek ülikoolilinna, kunstnikkond vananes ja kunstielu soikus vähehaaval.

Vajadus kõrgema kunstiõppe asutuse järgi oli ilmselge. Regionaalpoliitilisel kaalutlusel taastati kõrgem kunstiõpetus Tartus. Eesmärgiks oli detsentraliseerida kunstiõpe ja tekitada uus kunstikeskus Tallinna kõrvale. Eesti Riikliku Kunstiinstituudi Tartu filiaali võeti esimesed 5 üliõpilast vastu 1988. Õppima hakati Nõukogude Liidu Rahvahariduse Komitee poolt kehtestatud 6-aastase õppeajaga paindumatu õppekava järgi. Õpetus baseerus kursusesüsteemil.

1990ndatel aastatel toimunud poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorralduste tagajärjel Eesti ühiskonda läbinud kardinaalsed muutused puudutasid ka Eesti haridussüsteemi. Muutunud on nii õppe sisu, õppeasutuste süsteem kui hariduskorraldus tervikuna. 1992 otsustati luua filosoofiateaduskonnas Kultuurikeskus ning samal aastal kultuurikateeder. Kunstiülikooli maaliosakonna Tartu filiaali baasil alustati 1992 maalikunsti õpetamist 3 aastase õppekava järgi. Kuna vastuvõtt piirdus algul 5 üliõpilasega aastas, siis kulus optimaalse hästi toimiva kollektiivi kujunemisega mitu aastat. 1996 aastast õpetati 4 aastase bakalaureuseõppekava alusel, millesse on arengu käigus muudatusi ka parandusi tehtud (1999, 2000, 2002). 1997 loodi maalikunsti professuur Kultuurikeskuse juurde. Korraliseks professoriks valitit Jaan Elken. 1999 koliti oma hoonesse Lai tn. 34, mis tugevalt parandas õppetingimusi. 2002 algas õpe reformitud 3+2 õppekava alusel.

Alates 1. septembrist 2017 jätkab kunstide osakond tegevust Tartu Ülikooli kunstide keskuse osana, mille tegevust koordineerib TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia. Vabaainetena saavad tudengid keskuse juures õppida muusikat, maalimist, fotograafiat, tantsimist, näitekunsti, joonistamist, käsitööd ja palju muud.

Keskuse pakutavate valikkursuste kohta leiab infot TÜ kunstide keskuse kodulehelt.