Ajalugu

Maalikunsti õppetooli ülesandeks on õpetada loovaid, mitmekülgseid ja analüütilisi maalikunstnikke, kes mõtestaksid 21 sajandi olemust. Toetudes ülikooli akadeemilisele potentsiaalile arendada loojaid ja visuaalkultuuri eksperte, kes oleksid rahvusvaheliselt aktiivsed nii teoorias kui praktikas. Tagada Tartu kunstielu järjepidevus ja levitada Eesti kultuuri rahvusvahelisel tasandil.

1997. a loodi TÜ kultuurikeskuse (kunstide osakonna) juures maalikunsti professuur, korraliseks professoriks valiti Jaan Elken, kes on maalikunsti eriala bakalaureuse ja magistri õppekavade programmijuht.

1999. aastast on õppetoolil oma hoone Lai tn 34, mille juurde kuuluvad tudengitele ööpäevaringselt avatud ühisateljeed.

Maalikunsti bakalaureuse õppekava on keskendatud tahvelmaalile, mõeldavad on aga ka, eelkõige vanematel kursustel, mistahes suunavalikud ja tehnikate kombinatsioonid kujutava kunsti piires. Stuudiumi jooksul omandatakse põhilised maalitehnilised kujutamisoskused ning kompositsiooni ja värvusõpetuse alused. Natuurist maalimise ja joonistamise kõrval kuulub oluline osa abstraktsele maalikäsitlusele.

Peale maalimise ja kompositsiooni õpetatakse joonistamist, plastilist anatoomiat, graafilise disaini aluseid, kunstiajalugu ning väiksemas mahus graafikat ja skulptuuri. Ülikool pakub häid võimalusi kõrgetasemelise humanitaarhariduse omandamiseks. Tartu Ülikooli maalikunsti eriala võiks pidada mõõdukalt konservatiivseks: õppetöö on orienteeritud oskuste, kunsti mõistmise ja loovuse arendamisele, respekteerides loova inimese õigust vabale ja isikupärasele eneseväljendamisele.

Bakalaureusekraadiga lõpetajad leiavad rakendust kunstnikena, kujundajatena, nõustajatena. Peale täiendava õpetajakoolituse tsükli läbimist saavad lõpetajad ka gümnaasiumi kunstiõpetuse õpetaja kvalifikatsiooni.

Kunstide osakonnas õpetatakse ka filmiajalugu, lektoriks Lauri Kärk. Tartu Ülikoolis algas filmiajaloo süstemaatiline õpetamine 1990/91. õppeaastal, siin pakutakse loengukursuste tsüklit, mis võimaldab süvenemist filmiajaloo võtmeperioodidesse

Kunsti, käsitöö ja kodunduse õpetajatele pakutakse osakonnas 2-aastast magistriõppekava, õppekava programmijuhiks on Piret Viirpalu.

2008. a viibis TÜ kunstide osakonnas külalisõppejõuna EKA erakorraline dotsent Anne Susanna Lindström, kelle loengukursuse teemaks oli meediakasvatus Soomes.
2005/2006 õppeaastal viibis TÜ kunstide osakonnas külalisõppejõuna Fulbright’i professor Dr Dorothy Heard USA-st (Montclair State University), kelle loengukursus kandis pealkirja „Contemporary viewpoints in art education”. Dr Heard kinkis TÜ kunstide osakonnale ka hulga inglisekeelseid kunstihariduse alaseid raamatuid. Kingitud raamatud leiad eriala raamatukogu nimekirjast.

Muusika õppetooli ajaloost

Muusikaga tegelemise võib üldjoontes jagada viieks valdkonnaks: muusikat saab luua, esitada, kuulata, uurida ja õpetada. TÜ liikmed on TÜ ajaloo jooksul tegelenud muusikaga kõigis nimetatud valdkondades ja tihti ka märkimisväärselt kõrgel tasemel.

Nii Rootsi kui ka Vene aja Tartu ülikoolis oli olemas muusikadirektori ametikoht (viimases taasloodi see 1807. aastal), mille täitja ülesandeks oli anda soovijaile klaveri-, laulu- ja kompositsioonitunde ning korraldada muusikaelu. Muusikaõpetaja koht säilis Tartu ülikoolis Eesti Vabariigi ajal, mil seda täitsid teiste hulgas heliloojad Alfred Karindi ja Enn Võrk.

Muusika-alaseid õppekavasid hakati ülikoolis täitma 2001. aastast peale, pärast Tartu õpetajate seminari liitmist ülikooli haridusteaduskonnaga. 2005. aastal liideti Tartu ülikooliga Viljandi kultuuriakadeemia ja tänaseks on kogu õppekava-järgne muusikaõpe TÜ-s viidud Tartust Viljandisse.

TÜ filosoofiateaduskonna muusika õppetooli eelkäijana loodi kunstide osakonna koosseisus 1996. aastal muusikateaduse ja muusikapsühholoogia õppetool. 2001 moodustati TÜ-s Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga sõlmitud lepingu alusel TÜ ja EMTA vaheline ühisprofessuur, mida täitis 2010. aastani akadeemik Jaan Ross (hetkel on tema tööleping peatatud). Alates 2007. aastast kuulub õppetool TÜ FLKU koosseisu. Alates 1999. aastast on tegutsetud koos TÜ maalikunsti õppetooliga TÜ õppehoones Lai 34 Tartu. Praegu täidab õppetooli koosseisus õppeülesandeid kaks töötajat: lektor Mart Jaanson ja assistent Lilian Langsepp.

Alates oma asutamisest ja muusikaprofessor Jaan Rossi juhituna on TÜ muusika õppetool näinud oma ülesannet eeskätt interdistsiplinaarses õppe- ja teaduslikus uurimistöös ühenduses muusika esituspraktikaga, püüdes sel kombel rahuldada nende erialade vajadusi Tartu ülikoolis, mille kokkupuuted muusika ning selle uurimise ja esitamisega on vältimatud. Muusika õppetooli töötajad on lugenud kursusi ning juhendanud ja retsenseerinud üliõpilaste töid TÜ filosoofiateaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide, eesti ja üldkeeleteaduse ning filosoofia ja semiootika instituudis, usuteaduskonnas, sotsiaal- ja haridusteaduskonnas jm.

Kuni 2008. aastani tegi muusika õppetool koostööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga (EMTA): mitmeid aineid koodiga „FLKU.02.###“ lugesid EMTA õppejõud. Samuti on muusika õppetool kahel korral läbi viinud TÜ vabade kunstide kutsutud professori loengukursuse: 1997. aastal pidas selle professuuri raames loenguid helilooja Veljo Tormis ja 2008. aastal helilooja Helena Tulve (helilooja Arvo Pärdi professuuri 2013/14. õa-l koordineeris kunstide osakond koostöös FL-i dekanaadiga). Muusika õppetool on ka osalenud Eesti Muusikateaduse Seltsi Tartu päevade korraldamisel ja sisustamisel. Suurematest ettevõtmistest võib veel nimetada 2007. aastal koostöös TÜ raamatukoguga korraldatud rahvusvahelist konverentsi „Tartu Ülikooli muusikadirektor 200“.

Viimastel aastatel on muusika õppetool TÜ üliõpilaskonnale pakkunud erinevaid valikaineid muusikafilosoofiast kuni muusika elementaarteooria ja solfedžoni.