Etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia magistriõpe
- Teoreetilised tööriistad märkamaks erinevate kultuuride ja ühiskondade sisemisi mustreid ja nende muutumisi
- Oskused töötada inimestega – näha elu läbi Teise silmade, mõista tema jaoks olulist ja väärtuslikku
- Võimalus lõpetada akadeemilise uuringu või rakendusprojektiga, palju mitmekesist praktikat
Kas sulle pakuvad huvi kultuuride, ühiskondade, inimgruppide ja üksikindiviidide vahelised suhted, nende sarnasused ja erinevused? Kas tahad mõista, kuidas inimesed oma igapäevases elus kultuuri loovad, selles kultuuris elavad ja kuidas kultuur selle tulemusena muutub? Kas soovid panustada kodanikuühiskonna ja ettevõtluse arengusse, rakendades argikultuuri märkamise ja mõistmise oskuseid?
Kui jah, on sinu jaoks kõige õigem valik Tartu Ülikooli etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia eriala. Õppima asumise eeltingimuseks on bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase, taust etnoloogiast või folkloristikast erineval erialal pole takistuseks.
ÕPPETÖÖ
Õppekaval spetsialiseerutakse kas etnoloogia või folkloristika suunale, kus antakse süvendatud teadmised vastava eriala teooriatest, uurimismeetoditest ja aktuaalsetest probleemidest.
Etnoloogia erialaõppes käsitletakse indiviidi ja kogukonna seesmise ja välise kuvandi vahekordi ning kultuuri religioossete ja subkultuuriliste avaldumisvormide dünaamikat; kujundatakse arusaamist kultuuripärandi ja mäluloome protsessidest argielus; antakse oskused tekstuaalsete ja visuaalsete meetodite kasutamiseks kultuurianalüüsis.
Folkloristika erialaõppes kujundatakse arusaamist eesti rahvaluulest võrdlevalt, mõistmaks pärimusprotsessi ja rahvaluule ilminguid kaasaegsetes kontekstides; käsitletakse nii mineviku kui tänapäeva folkloori selle sotsiaalses tähendusruumis. Välitöödel salvestatud lugude, uskumuste ja rituaalide kõrval õpitakse tõlgendama ka arhiivitekste ning erinevaid allikaid omavahel seostama.
Rakendusantropoloogiline õppesuund toimub kahe eriala koostöös. Omandatakse oskused kultuurianalüütiliste teadmiste praktiliseks rakendamiseks konkreetsetes professionaalsetes kontekstides (nt erinevates avaliku sektori institutsioonides, ettevõtetes ja mittetulunduslikes organisatsioonides).
ÕPPEVORM
Õppekava pakub isikupäraseid õpiteid ja põhineb väikestel õppegruppidel. Loengutes omandatu mõtestamine toimub nii etnoloogia/folkloristika erialakesksetes kui ka mõlema eriala ülestes seminarides. Õppekava kuulub ajaloo-, kirjanduse- ja kultuuriteaduste magistrikooli, mis võimaldab õppida uurimishuvidele vastavaid valikaineid naabererialadelt. Nii õpitakse nägema seoseid teiste distsipliinidega. Praktilised oskused saadakse välitööl ning arhiivi-, muuseumi- või kultuurikorralduse praktikal.
Mõlemal erialal saab valida rakendusantropoloogilise suuna ning lõpetada praktilise magistriprojektiga. Sel juhul keskendutakse etnoloogia/folkloristika eriala rakenduslikule küsimusele ning kasutatakse lisaks akadeemilisele ka mõnd muud väljendusviisi (näitus, film ja foto, populaarteaduslikud artiklid jms). Samuti õpitakse juurde rakendusuuringuteks vajalikke juhtimis‑ ja kommunikatsioonioskuseid.
KESKKOND
Etnoloogia ja folkloristika üliõpilasi ja vilistlasi ühendab aktiivne tudengiorganisatsioon Tartu Nefa Rühm, mis korraldab eriala tutvustavaid üritusi, välitöid ja teaduslikke seminare. Vilistlaste asutatud MTÜ Rakendusliku Antropoloogia Keskus pakub tudengitele võimalust osaleda erinevates projektides ja omandada rakendusantropoloogile vajalikke oskusteadmisi. Tudengid esinevad noorte uurijate konverentsidel ning löövad vabatahtlikena kaasa teaduskonverentside korraldamises. Üliõpilased on koostöös Eesti Rahva Muuseumiga aktiivsed vabatahtlikud Maailmafilmi festivalil.
Etnoloogia ja folkloristika erialad kuuluvad mõlemad 2012. aastal Tartu Ülikooli juurde loodud kümne rahvusteaduste professuuri hulka. Koos Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kirjandusmuuseumiga antakse ühiselt välja teadusajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics (JEF).
Etnoloogia osakonna teadustöös on esil religiooni-, turismi-, toidu- ja majandusantropoloogilised lähenemised ning mälu- ja kultuuripärandi uuringud. Teadustegevuse fookuses on nii Eesti kultuurid kui soome-ugri ja arktilised kultuurid.
Eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna teadustöös on lähema vaatluse all elulood, mälestused, rahvalaulu žanrid, itk, muistend, legend, müüt ja muinasjutt, nende esitamine ja sotsiaalsed funktsioonid. Rahvusvahelisele folkloristikale orienteeritud teadustöö hõlmab lisaks eesti folkloorile ka läänemeresoome ja India rahvaste pärimust.
VILISTLASENA
Õppetöö käigus omandatud analüüsi- ja kirjutamisoskused on muutnud etnoloogide ja folkloristide tööpõllu väga mitmekesiseks. Lõpetajad on leidnud töökohti kõikjal, kus on tegemist kultuuri, ühiskonna, teksti ja inimestega – kultuuriasutustes, muuseumides, arhiivides, ajakirjanduses, kirjastustes, loomemajanduses. Lõpetaja ei pea ilmtingimata hakkama tööle palgatöötajana: omandatud rakenduslikud teadmised võimaldavad keskenduda ka oma loomingulisele projektile ja alustada oma ettevõttega. Akadeemilisest karjäärist huvitatud saavad jätkata õpinguid doktorantuuris õpinguid Tartu Ülikooli poolt pakutaval kirjanduse ja kultuuriteaduse doktoriõppe õppekaval.
Helleka Koppel
ettevõtja – MTÜ Rakendusliku Antropoloogia Keskuse juhatuse liige ja uurija, vilistlane (2014)
Oma mõtete väljendamine loogiliselt ülesehitatud ja korrektselt vormistatud teksti kujul on oskus, mida sotsiaal- ja humanitaarteaduste taustaga inimesed peavad tihti iseenesestmõistetavaks. Tegelikult on tegemist väärtusliku ja üldse mitte nii laialt levinud oskusega, mis on hädavajalik mistahes töö juures, kus üheks töövahendiks on tekst.
Jaanika Jaanits
Eesti Rahva Muuseumi koostöövõrgustike koordinaator, vilistlane (2012)
Usun, et etnoloogiaõpingud on üheks põhjuseks, miks tegelen muuseumis osaluslike projektidega, ning olen võtnud oma südameasjaks, et muuseum oleks avatum, kaasaks inimesi oma tegevusse ning laseks kõlada erinevatel häältel ja arvamustel.
Kristel Aus
tõlkija, vilistlane (2012)
Rahvusvahelises kollektiivis tõlgina töötades puutusin pidevalt ja erinevates situatsioonides kokku kultuuridevaheliste erinevustega. Usun, et tänu etnoloogiaõpingutele olin aldis neid olukordi eos märkama, sisukamalt lahti mõtestama ja oma käitumist vastavalt kohandama. Selline kõrvaltvaatajapilk aitas vältida hinnangulisust ja igal sammul endale meelde tuletada, et „normaalsus“ on tegelikult suhteline – üks peamisi õppetunde, mida magistriõpingutest kaasa võtsin.
Moon Meier
Rahvusarhiivi arhivaar-inspektor, vilistlane (2012)
Etnoloogia ja folkloristika õppekava – nii, nagu mistahes akadeemiline õppekava – ei anna ega peagi andma otseseid tööalaseid käsitööoskusi. Küll aga kisub see silmaringi ja maailmavaate märksa avaramaks. Minu jaoks on etnoloogia ja folkloristika piiriteadused – suunatud korraga nii sisse- kui ka väljapoole. Folkloristika koolitab korraga sisse nii uhkustunde oma üle kui ka empaatiavõime mõista ja tõlgendada võõrast.
LISALUGEMIST:
Etnoloogia osakond
Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
Tartu Nefa rühm
MTÜ Rakendusliku Antropoloogia Keskus
Etnoloogia Tartu Ülikoolis – 2016 bakalaureuseastme lõpetajate kogemused:
Prof Art Leete rahvusteaduste sarjas peetud loeng "Mis teeb rahva suureks? Eestlastest ja soome-ugrilastest":
Prof Ülo Valgu rahvusteaduste sarjas peetud loeng „Kui mustendist saab uudis – usundilise pärimuse ja Eesti ajakirjanduse suhetest läbi aja“:
Etnoloogia nelja minutiga: mis, miks, millal ja kuidas. Rahvusvahelise Etnoloogide ja Folkloristide Ühingu (SIEF) lühifilm euroopa etnoloogia olemusest:
KONTAKT
Kultuuriteaduste ja kunstide instituut
Programmijuht dots Ene Kõresaar
e-post: ene.koresaar [ät] ut.ee
referent (etnoloogia) Sille Vadi
tel: 737 5654
e-post: sille.vadi [ät] ut.ee
Ülikooli 16-204
referent (folkloristika) Liilia Laaneman
tel: 737 5654
e-post: liilia.laaneman [ät] ut.ee
Ülikooli 16-208
Tutvu vastuvõtutingimustega
Tutvu õppekavaga õppeinfosüsteemis (ÕIS): 2017/2018